Nikolaus von Falkenhorst
| Nikolaus von Falkenhorst | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
17. jaanuar 1885 Breslau, Saksa keisririik (tänapäeva Wrocław Poolas) |
| Surmaaeg |
18. juuni 1968 (83-aastaselt) Holzminden, Lääne-Saksamaa |
| Teenistus |
 Saksa keisririik.svg){kind=small} Saksamaa.svg){kind=small} Saksamaa |
| Auaste | jalaväekindral |
| Juhtinud | Armee Norwegen |
| Sõjad/lahingud |
I maailmasõda II maailmasõda |
| Autasud | Raudristi Rüütlirist |
Paul Nikolaus von Falkenhorst (sünninimi Nikolaus von Jastrzembski; 17. jaanuar 1885 – 18. juuni 1968) oli Saksamaa sõjaväelane, kes osales Esimeses ja Teises maailmasõjas. Falkenhorst kavandas 1940. aasta invasiooni Norrasse ja Taani ning juhtis Arktikas asunud Saksamaa vägesid aastatel 1941–1944.
Sõjaväeline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]1907. aastal astus ta Saksa keiserlikku armeesse. 1911. aastal muutis ta oma perekonnanime Jastrzembskist Falkenhorstiks. I maailmasõja ajal oli ta ohvitser ning pärast sõda jätkas tööd ohvitserina ja töötas ka Saksamaa kaitseministeeriumis.
Falkenhorst ülendati 1. oktoobril 1932 ooberstiks ja aastatel 1933–1935 töötas ta sõjaväeatašeena Saksamaa saatkonnas Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Rumeenias. 1. juulil 1935 ülendati ta kindralmajoriks ja 3. armee ülemaks. 1937. aastal ülendati ta kindralleitnandiks ja 1939. aastal pärast invasiooni Poolasse sai temast General der Infanterie.
20. veebruaril 1940 informeeris Hitler Falkenhorsti, et temast saab Norra invasiooni juht, ning käskis tal sama päeva õhtuks esitada invasiooni põhiplaan. Falkenhorstil oli plaani väljamõtlemiseks aega vähe ning seetõttu ostis ta raamatupoest Norra turismiinfo raamatu ja kasutades seal olnud plaane, mõtles ta plaani sama päeva õhtuks välja.
Hoolimata sellest, et Kriegsmarine sai raskeid kaotusi, oli rünnak edukas. Liitlased üritasid sakslaste vastu võidelnud Norra kaitseväge toetada, aga Falkenhorsti väed sundisid Norra kaitseväe alistuma ja liitlasväed lahkusid riigist.
Invasiooni järel juhtis Falkenhorst Norras baseeruvaid vägesid. Kontrastiks tsiviilvalitsusele üritas Falkenhorst norralastega sõbralikult läbi saada ning käskis oma meestel kohalikke austusega kohelda. Ühe legendi järgi kurtis üks norralanna, et Saksa sõdur oli temalt moosi varastanud. Järgmisel hommikul olevat norralanna kutsutud süüdlase mahalaskmist vaatama.
1942. aastal mõtles Falkenhorst välja plaani Rootsi vallutamiseks, kui seda peaks tarvis minema. Plaani kohaselt oleks Rootsi vallutamiseks vaja läinud kümmet diviisi ning Rootsi oleks plaanide kohaselt vallutatud kümne päevaga.
Falkenhorst vallandati okupatsioonivägede ülema kohalt, kui ta läks vastuollu Norra riigikomissari Josef Terboveniga. Kuni sõja lõpuni ei antud talle enam ühtegi üksust juhtida.
Väidetavad sõjakuriteod
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast sõda anti Falkenhorst väidetavate sõjakuritegude eest Suurbritannia ja Norra ühistribunali alla. Nimelt oli Falkenhorst andnud käsu sabotöörid spioonidena maha lasta. Falkenhorst mõisteti selle eest surma, aga hiljem anti talle armu ja surmanuhtlus muudeti 20-aastaseks vangistuseks.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Falkenhorst vabanes vanglast 23. juulil 1953 kehva tervise tõttu ja asus elama Holzmindenisse. 1968. aastal sai ta infarkti ja suri 18. juulil 1968.