Psühholoogiline manipulatsioon

See artikkel on vaimsest käitumisest; käsitsusseadme kohta vaata Manipulaator

---

Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Psühholoogiline manipulatsioon (täpsustus).

---

Bostoni veresauna sensatsiooniline kujutamine (5. märts 1770): selliseid pilte kasutati enne Ameerika Vabadussõda Ameerika kolonistide seas rahulolematuse esilekutsumiseks ja Suurbritannia krooniga seotud ühtsuse edendamiseks.

Manipuleerimine on kellegi kaval mõjutamine, pannes teda teataval viisil tegutsema hoolimata tema varasematest seisukohtadest.

Manipuleerimine suhetes

Manipuleerimine on õpitud käitumine, kuna seda hakatakse õppima juba varajases lapsepõlves ning peetakse üheks toimetulekustrateegiaks. Meil kõigil on valik, kas manipuleerida teistega või mitte. Manipuleerimisel ja teiste mõjutamisel on vahe. See on üksteise huvidega mittearvestamine ja ärakasutamine oma eesmärkide elluviimiseks, mõjutamine aga ainult enda huvidega arvestamine.

Igasuguse manipulatsiooni efekt on lühiajaline. Manipuleerija ei huvitu teiste tunnetest ja mõtetest, mis võib olla põhjustatud nõrgast emotsionaalsest intelligentsusest.

Isikud, kes kasutavad manipuleerimist, saavutavad reeglina oma tahtmise kas lunimise, palvete või põhjendamise kaudu.

Tiia Penjam, Õpetaja lehe artiklis, pööras tähelepanu sellele, et innovatsioon kooli õppemeetodites võib samuti esineda manipulatsiooni.

Kui arvestada Krips (2010) teooriatega, siis võib innovatsioon muutuda manipulatsiooniks, kui õpetaja suhtub õpilasse kui objekti, mis tähendab teise ärakasutamist. Tüüpilisemad manipuleerimise viisid on sund, valetamine või informatsiooni varjamine ning mingi emotsiooni tekitamine (näiteks hirm, kaastunne, kannatus jne). Manipuleerimine suhetes toimub tahtlikult või tahtmatult, mille tagajärjeks on suhete rikkumine. Sageli manipuleeritakse teise inimese nõrkusi ja hirme ära kasutades. Manipuleerija ise aga oskab jääda igas suhte probleemis puhtaks.

Manipuleerimine tööalaselt

Manipuleerimine tööalaselt võib olla seotud võimu kasutamise või teiste hirmude/nõrkuste ära kasutamisega, mis lõhub koostöö õhkkonda.

Kui juht on manipulaator, tegutsevad tema alluvuses käsutäitjad, mis tähendab, et meeskonnatöö puudub. Tööalaselt on manipuleerimine sageli seotud võimuga. Kellel rohkem võimu, saab seda ära kasutada. Tavaliselt jätavad manipuleerijad, nagu ka ahistajad, töösuhetes endast meeldivalt positiivse mulje. Enamasti ümbritsevad end töökaaslastest liitlastega ja/või võidavad nende poolehoiu. Need, kes ei liitu, tõrjutakse mingil viisil ülejäänud rühmast eemale.

Manipuleerimine turunduses

Turumanipulatsioonis on omad reeglid. See on Euroopa riikides keelatud.

Laias laastus esineb turumajanduses ehk börsil teabel põhinev manipulatsioon (esindab kuulujuttude jm. info levitamine, millest manipulaator kasu võidab), kunstlikel tehingutel põhinev (kajastab väärtpaberite nõudluse ja pakkumise ebaõiget teavet) ja hinnaga teostatav manipulatsioon (isik või grupp suunab, hoiab hinda).

Erandiks on finantsinspektsiooni poolt kehtestatud lubatud manipulatsioonid

Selleks on Euroopas kaks õigustatud põhjendust. Eestis sellised erandeid siiani ei ole kehtestatud.

Turumanipulatsioon on seadusega karistatav. Süüteoks on tehingud, mis rikuvad väärpaberituru usaldusväärsust. Börsil toimuvat jälgib järelevalve, mis uurib toimuvaid kahtlasi tehinguid ning toob kohtu ette.

Vaata ka

• Õigussüsteemi kurnamine
• Tõejärgsus