Riigi Julgeoleku Peaamet

Riigi Julgeoleku Peaamet

Lühend	Sipo
Asutatud	1939
Tegevuse lõpetanud	1945
Peakorter	Wilhelmstrasse 101, Berliin
Juht	Reinhard Heydrich 1939–1942 Heinrich Himmler 1942–1943 Ernst Kaltenbrunner 1943–1945
Emaorganisatsioon	Saksa Impeeriumi Siseministeerium

Riigi Julgeoleku Peaamet saksa keeles Reichssicherheitshauptamt, RSHA oli Saksamaa Kolmanda Riigi riikliku julgeoleku asutus aastatel 1939–1945.

Riigi Julgeoleku Peaamet moodustati 27. septembril 1939:

• Saksa Riigi riikliku Julgeolekupolitsei Peaameti ja
• Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei julgeoleku ja lojaalsuskontrolliüksuse Julgeolekuteenistuse (Sicherheitsdiensti) (SD) ühendamisega ühiseks riiklikuks ametkonnaks.

Riigi Julgeoleku Peaamet kuulus koos Saksa Korrapolitsei (saksa keeles Ordnungspolizei) Peaametiga Saksa Impeeriumi Siseministeeriumi haldusalasse.

Reinhard Heydrich oli RSHA juht 1939–1942

Heinrich Himmler oli RSHA juht 1942–1943

Riigi Julgeoleku Peaameti peakorter asus Berliinis Wilhelmstrasse 101, kus asusid Reinhard Heydrichi ja Ernst Kaltenbrunneri kabinetid.

Julgeolekuasutuste loomine

Saksamaa esimene üleriigi julgeolekuasutus loodi 1933. aastal, pärast Riigipäva valimisi, millel võitsid NSDAP saadikud ning Saksamaa pealinna Berliini ning võimukeskuse Brandenburgi liidumaa ehk Preisimaa siseministriks määrati Hermann Göring, kes moodustas Preisimaa Siseministeeiumis Riikliku Salapolitsei, mis 1936. aastast, tegeutses juba kogu Saksa riigis riigivastaste kuritegude jälitamise ja uurimisega.

Riigi Julgeoleku Peaametiga liideti 1939. aastal seni eraldi NSDAP parteilise sisejulgeoleku eest vastutanud Julgeolekuteenistus – ühine SD aparaat, mille koosseisus olid nii siseriiklik (Inland SD) kui ka välisluureteenistus (Ausland SD) ja riikliku julgeoleku eest vastutanud Julgeolekupolitsei Peaamet.

Riigi Julgeoleku Peaamet tegutses 1945. aastani, olles sisejulgeoleku järelevalve, kriminaalkuritegevuse vastase võitluse, natsionaalsotsialistliku riigivõimu vastaste, juutide, mustlaste, vabamüürlaste vastu suunatud repressioonide ja välisluurega tegelenud ametkond.

Juhid ja organisatsioon

• Reinhard Heydrich, loomisest 1939. aastal kuni tapmiseni 4. juunil 1942 Tšehhis
• Heinrich Himmler, juunist 1942 kuni aastani 1943
• Ernst Kaltenbrunner, jaanuarist 1943 kuni Teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal.

Julgeoleku Peaamet 1939. aastal

I Amet

I Amet – tegeles organisatsiooniliste ja personaliküsimustega

• I A 1 referaat, SS-Vägede personaliküsimused,
• I A 2 IV Ameti – Gestapo osakonna personaliküsimused,
• I A 3 V Ameti – Kriminaalpolitsei osakonna personaliküsimused,
• I A 4 III ja VI Ametite Julgeolekupolitsei ja Julgeolekuteenistuse osakondade personaliküsimused,
• I A 5 SS ja NSDAP personaliküsimused,
• I A 6 Majandus- ja hooldustegevus

II Amet

II Amet – Administratiiv-, finants- ja majandusküsimused

• II A Ruumid, nende korrashoid, palgad, raamatupidamine
• II B Majandusküsimused, suhted Justiitsministeeriumiga, kinnipeetud (välja arvatud poliitvangide vanglad ja koonduslaagrid, kinnipeetute transport
• II C Salapolitsei SD operatiivteenistuste majandusosa teenindamine
• II D Tehniline grupp(sh autotransport)

III Amet – SD

III Amet – SD Sicherheitspolitzei ehk SiPo (SD Inland Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei) Juhtis SS – Gruppenführer dr. Otto Ohlendorf. Sinna kuulus siseriiklik luureteenistus ehk parteiline poliitiline politsei, 300–400 inimest.

• III A Kontrollis riigivalitsusasutuste ja riigikorraldusküsimusi, grupi koosseisus 5 referaati;
  • III AI, saksa ühiskonna ja eluvaldkondade üldküsimused.
  • III AII, õigusküsimused.
  • III AIII, põhiseadus ja haldus
  • III AIV, koostas ettekandeid elanikkonna üldistest meeleoludest ja käitumisest, üldised rahvusküsimused
  • III AV, politseiõiguse üldküsimused, ja seadusandluse üldküsimused.
• III B Tegeles rassiprobleemidega, mis puudutasid "etnilist ühtsust", Saksamaa vähemusrahvuste ning okupeeritud piirkondade elanikkonna saksastamisega, grupi koosseisus 5 referaati;
  • III BI, rahvusküsimused.
  • III BII, vähemusrahvused.
  • III BIII, rahva rassi ja terviseküsimused.
  • III BIV, kodakondsuse ja naturalisatsioooniküsimused.
  • III BV, okupeeritud territooriumid.
• III C Kultuuri, teaduse, hariduse, kunsti, kirjanduse küsimused ning nende elusfääride kasutamisene Natsionaalsotsislistliku riigi hüvanguks. Info kogumine usuringkondades, grupi koosseisus 5 referaati;
  • III CI, teostas järelevalvet teadlaste teadustööde ja kõrgkoolide loengute sisu üle õppetöö käigus; kõrvaldas antifašistlikult ja meelestatud õpetlasi õppetöölt;
  • III CII, teostas järelevalvet kesk- ja rahvakoolide õpetajate tegevuse üle natsionaalsotsialistlike ideede levitamisel õppurite seas, kogus informatsiooni elanikkonna meelsuse ja kirikutegelelaste tegevuse kohta;
  • III CIII, teostas järelevalvet kunstitöötajate ja filmide sisu üle, teatrite ja estraadikavade üle;
  • III CIV, teostas järelevalvet ajakirjanike kirjanike ja raadioringhäälingu töötajate üle, kogus informatsiooni elanikkonna reaktsioonidest propagandamaterjalide kohta;
• III D, tegeles riigi majandusolukorra jälgimisega, kontroll tööstuse ja töösturite üle, varustus, tööjõud, kaubandus jne.
  • III D a, majandus, ajakirjandus ja kirjandus.
  • III D b kolooniate majandusküsimused.
  • III D S Eriküsimused ja materjalide läbivaatlus.
  • III D West, Lääs, okupeeritud territooriumid Läänes.
  • III D Ost, Ida, okupeeritud territooriumid Idas.
  • III DI, toitlustusmajandus.
  • III DII, Kaubandus, käsitöö ja transpordiküsimused.
  • III DIII, Finants-, valuuta-, pangandus ja valuutavahetus ja kindlustusküsimused.
  • III DIV, majandus ja energiaküsimused.
  • III DV, töö- ja sotsiaalküsimused.

• Grupp G Info kogumine kõrgemas seltskonnas

IV Amet – Gestapo

IV Amet – Riiklik salapolitsei, poliitiline politsei -Gestapo, Geheime Staatspolitzei) Osakonda juhtis SS-Gruppenführer Heinrich Müller. Osakond tegeles ainult jälitustegevusega riikliku julgeoleku valdkonnad, omas ka täidesaatev võim (haldus- ja preventiivsete vahistamise õigus) riiklike kuritegude eeluurimisel, keskaparaati kuulus umbes 1500 inimest. Gestapo peakorter asus Berliinis aadressil Prinz-Albert-Strasse 8.

 Pikemalt artiklis Gestapo

V Amet

V Amet – Kriminaalpolitsei Jälitustegevusega tegelev teenistus, millel oli ka täidesaatev võim kriminaalkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Kriminaalpolitsei juht oli Arthur Nebe ja seal töötas umbes 1200 inimest.

• V A Kriminaalpolitsei ja preventiivsed vahendid
  • V A III, naispolitseiosakond, ülem Friederike Wieking
• V B Kriminaalkuritegude avastamise ja eeluurimisega tegelev kriminaalpolitsei, kuriteod ja õigusrikkumised
• V C Äratundmised ja tagaotsimised
• V D Kriminalistikainstituut (salapolitsei ja kripo teenindamiseks)

VI Amet (SD-Ausland)

VI Amet – SD Julgeolekuteenistus (välisluure) (SD-Auslandsnachrichtendienst) Julgeolekuteenistuse juht oli SS-Brigadeführer Walter Schellenberg.

Walter Schellenberg oli Julgeolekuteenistuse (SD) juht

Julgeoleku Peaameti VI Ametile allus 1942. aasta lõpust, ka 1942. aasta märtsis moodustatud ja Otto Skorzeny üldjuhtimisel tegutsenud Sonderkommando Zeppelin (de), mis tegeles Idarindel luure-, diversiooni ja propagandaga ning Venemaa rahvaste Nõukogude Liidu vastase võitluse koordineerimise ja organiseerimisega, mille koosseisu värvati vangilangenud Punaarmee sõjaväelasi ning okupeeritud alade elanikke.

Zeppelini moodustamisel seatud ülesannete täitmiseks oli organisatsiooni koosseisus:

1. Luuregrupid – poliitilise informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks NSV Liidust.
2. Propagandagrupid – rahvusliku, sotsiaalse ja religioosse propaganda levitamiseks.
3. Vastupanugrupid – vastupanuliikumise organiseerimiseks ja läbiviimiseks.
4. Diversioonigrupid – poliitiliste diversioonide ja terrororiaktide läbiviimiseks.

VII Amet

VII osakond tegeles kirjaliku dokumentatsiooniga ning ideoloogiliste uuringute ja hinnangutega (Weltanschauliche Forschung und Auswertung). Natsionaalsotsilistliku režiimi vastaste ideoloogia uurimise, vabamüürluse, judaismi, kirikute, liberaalide ja marksistidega(II Internatsionaal), Vene emigratsioon. Koosnes SD liikmetest ning 1942. aasta veebruaris allutati VI Ametile.

• VII A Dokumentide tundmaõppimine ja üldistamine
• VII B Dokumentide kasutamine, kokkuvõtete tegemine, eluloolised andmed, kirjalikud kommentaarid
• VII C Arhiivide tsentraliseerimine, klassifitseerimise täiustamiseks meetodite väljatöötamine
• Muuseum
• Raamatukogu
• Fotomuuseum

I, II, VII Ametid omasid ainult keskosakondi ilma allosakondadeta.

VIII osakond

1944. aasta juunikus likvideeriti iseseisva luureasutusena tegutsenud Saksa sõjajõudude ülemjuhatuse Luurevalitsus Abwehr ning Abwehri keskaparaat liideti Riigi Julgeolekuameti koosseisu VIII osakonnana (saksa keeles Mil Abt).

Luure- ja diversiooniüksused

• 1942. aasta märtsis loodi RSHA koosseisus luure- ja diversiooniüksused, Idarindel Otto Skorzeny juhtimisel, Sonderkommando Zeppelin, mis 1942. aasta lõpus liideti Julgeoleku Peaameti VI Ametiga,
• 1944. aasta mais-juunis Waffen SS Jagdferband.

Muudatused pärast 1944. aasta ümberkorraldusi

12. veebruaril 1944 liideti suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramt'ist Riigi Julgeoleku Peaametiga. Sõjaväeluure Abwehr I ja Abwehr II liideti VI osakonna (välisluurega) Abwehr III (vastuluure) allutati Gestapo osakonnale.

Vaata ka

• Julgeolekupolitsei Peaamet, aastail 1936–1938
• Relva-SS
• Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Kirjandus

• Jaques Delarue "Historie de la GESTAPO" Pariis 1962 FAYARD