Siugkonnalised
| Siugkonnalised Fossiilide leiud: alates Alam-Juurast | |
|---|---|
 Dermophis mexicanus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
| Selts |
Siugkonnalised Apoda (Gymnophiona) Müller, 1832 |
 Siugkonnaliste levila | |
| Sugukonnad | |
Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Ehkki "Loomade elu" järgi kuulub sellesse seltsi 56 liiki,[1] on pärast raamatu ilmumist veel hulgaliselt siugkonnaliseliike avastatud ja tänapäeval läheneb nende arv 200-le.
Siugkonnalised on levinud Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes piirkondades. Madagaskaril ja Austraalias nad puuduvad.[1]
Siugkonnalised on halvasti tuntud, sest nad on kaevuva eluviisiga või elavad vees. Vees elavad üksnes perekonnad Typhlonectes ja Dermophis, ülejäänud elavad niiskes troopikapinnases.[1] Maapinnale tulevad nad peamiselt suurte vihmade järel, kui pinnas on veest küllastunud. Enamik liike ei oskagi ujuda ja kui nad vette kukuvad, siis nad upuvad ära.[1]
Erinevalt päris- ja sabakonnalistest puuduvad siugkonnalistel kõikidel arengustaadiumitel jäsemed ja saba on kas lühike või puudub üldse.[1] Siugkonnalised meenutavad välimuselt suuri limaseid vihmausse.[2] Siugkonnaliste eestikeelne nimetus on tuletatud pealiskaudsel vaatlusel roomajat meenutavast välimusest.
Siugkonnalised on pimedad, sest nende silmad on kaetud luu või nahaga.[1] Peamiseks meeleelundiks on silmade ja sõõrmete vahel asuvad paarilised kombitsad, mille abil leitakse usse, putukaid, tõuke ja muid mullas elavaid saakloomi. Kumbagi kombitsasse avaneb silmanäärme juha. Varem peeti neid ekslikult mürginäärmeteks. Pimeliklased pistavad need kombitsad tihti lohukestest välja nagu sisalikud keele. Kombitsad on ka haistmiselundid ja haistminegi on siugkonnalistel hästi arenenud.[1]
Nahk moodustab rõngasjaid kurde, mis hõlbustavad roomamist. Kurdude arv võib ulatuda 400-ni. Üldiselt tuleb iga selgroolüli kohta üks nahakurd, aga mõnel liigil tekivad arengu käigus veel poolkurrud. Nahk on paljas ja näärmerikas. Näärmed niisutavad nahka ohtra sööbiva limaga.[1]
Ühise roomava eluviisi tõttu on siugkonnalistel ja madudel palju ühiseid tunnuseid. Mõlemal on vasak kops välja veninud pikaks kotiks, aga parem lühenenud. Ka neerud on veninud pikkadeks lintideks.[1]
Siugkonnaliste otsaju on arenenud ja massiivsem kui teistel nüüdisaja kahepaiksetel. Pimeliklastele on iseloomulik näokolju ja ajukolju kokkukasvamine. Hambaid on palju, nad on väikesed, tahapoole kõverdunud ja paiknevad ülalõualuul kahes reas, alalõualuul ühes või kahes reas.[1]
Ühest küljest on siugkonnalistel selgeid spetsialiseerumise tunnuseid, teisalt leidub neil primitiivseid jooni, mis lähendavad neid ürgsetele katispeastele. Sellised tunnused on naha alla peitunud luusoomused (ürgkahepaiksed olid kaetud soomustega), väga tugevalt arenenud katteluud koljus, kuulmeluukese liigestumine ruutluuga, südame kodade vaheline ebatäielik vahesein, keeritsklapita arteriooskuhik, selgroolülid, mis näivad olevat kaksiklohksed, aga on tegelikult pseudotsentraalsed, arenenud seljakeelik, lühikesed alumised roided ja primitiivne keelealune aparaat.[1]
Siugkonnaliste sigimise kohta on vähe teada. Nendel liikidel, kelle kohta andmeid on, toimub viljastumine kehasiseselt. Kolmveerandil liikidest toimub viljastatud munarakkude areng ema sees ning moonde läbinud sündivad noorloomad, kuigi tillukesed, sarnanevad täiskasvanuiga. Veerandil liikidest elavad noorloomad pärast kehasisest viljastumist vastsetena vees.[2]
Mune ei ole väga palju, kuni mõnikümmend. Munad on reburikkad ja suhteliselt suured. Sageli kaitseb emane oma mune, põimudes nende ümber. Ema nahanäärmete eritised kaitsevad mune ärakuivamise eest. Mõne liigi emasloomad kaitsevad sel moel ka oma vastseid.[1]
Siugkonnalised on arenenud kivisöeajastu ahaslülistest kahepaiksetest.[1] Nende evolutsioonist on vähe teada. Esimene fossiilne siugkonnaline avastati alles 1972 paleotseeni ladestust. Varaseim teadaolev siugkonnaline on juuraajastust pärit primitiivne perekond Eocaecilia, kellel olid väikesed jäsemed ja hästiarenenud silmad.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Siugkonnalised |