Tallima Paap
Tallima Paap (umbes 1707 Haanja mõis (Rõuge kihelkond) – märts 1768 Haanja mõis) oli eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil.
Paap sündis ja suri Rõuge kihelkonnas Tallima külas. Tallima küla kuulus Haanja mõisa valdusse, jääb praeguse Rõuge valla piiresse. Paap oli keskmisest talupojast enam haritud ja usuasjadega kursis. Umbes 1730–1742 oli ta kubjas mitmes Virumaa ja Järvamaa mõisas, kus tutvus ka hernhuutliku õpetusega.
1742. aastal naasis ta kodukanti, kus hakkas oma radikaalseid usuvaateid propageerima. Tema arvates pidid kõik inimesed loobuma täielikult kõigist maistest pahedest, mille hulka luges ta ka abielusisese seksuaalvahekorra, ning elama niivõrd askeetlikult kui vähegi võimalik. Ta korraldas enda ja jüngrite piitsutamisi ning hakkas peagi jutlustama mõisnikest kui saatanatest, kellelt tuleks mõisad ära võta ning nende varad hernhuutlaste vahel vennalikult jagada. Esialgu elasid tema jüngrid aga Paabu venna talus, mille ressursside ammendumise järel plaaniti kolida järgmise jüngri tallu ning kui kõik taludes leiduv oleks otsa saanud, siis võtta käsile mõisad. Nii kaugele asi siiski ei läinud, sest 1742. aasta septembris aeti Rõuge vennastekogudus laiali, ka Paap sattus Tartu maakohtu alla. Seal tunnustati aga tema arukust ja kindlaid põhimõtteid ning ta jäi karistuseta. Ta loobus ekstremistlikest vaadetest ning elas oma kodukohas tavalise hernhuutlasena kuni oma surmani.
Tallima Paabu ainetel on ilmunud romaan "Õige vaim", autor Johannes Hiiemets, K.K.-Ü."Postimees"; Tartu, 1939. 378 lk.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Olaf Sild. Tallima Paap. – Usuteadusline Ajakiri, nr 3–4, 1928/29, lk 97–129.
- Ülo Valk. Tallima Paap as a popular prophet of the eighteenth century. Looking beyond his teachings. – Confessional Sanctity (c. 1550 – c. 1800), toim. Jürgen Beyer et al. [Veröffentlichungen des Instituts für Europäische Geschichte Mainz. Beiheft 51]. Mainz 2003, lk. 357–371.