Turlava vald

Turlava vald
	läti Turlavas pagasts
	Turlava valla lipp Turlava valla vapp
	Pindala: 124,5 km²
	Elanikke: 775 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 6,2 in/km²
	Keskus: Turlava

Turlava vald (läti keeles Turlavas pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kurmāle, Gudenieki, Laidi ja Snēpele vallaga ning Lõuna-Kuramaa piirkonna Laža ja Kazdanga vallaga.

Valla pindala on 124,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 910 inimest.^[2] Valla keskus on Turlava küla, vallamaja asub aadressil Gundegu iela 1. Vallavanem on Mārcis Brantevics.^[3]

Ajalugu

Tänapäevane Turlava vald asub sõjaeelsete Turlava ja Klostere valla territooriumil. Aastal 1935 oli Turlava valla pindala 95,8 km².^[4] Aastal 1945 moodustati vallas Turlava ja Induļa külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Induļa külanõukoguga likvideeritavad Turlava ja Vārdupe külanõukogu. Aastal 1960 liideti Vilgāle sovhoosi maad Kurmāle külanõukoguga. Aastal 1965 liideti kolhoosi Spartaks maad Laide külanõukoguga. Aasta hiljem nimetati Induļa külanõukogu ümber Turlava külanõukoguks. Aastal 1968 liideti külanõukoguga suurem osa Klostere külanõukogu maadest. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Basi külanõukogu maadest, osa Turlava külanõukogu alasid liideti aga Laide külanõukoguga.^[5] Aastal 1990 muudeti Turlava külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

Kultuurimälestised

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kundi muinaskalmed, Lipaiķi linnamägi, Lipaiķi luteri kirik (sealhulgas sealne oreliprofiil, altar, kantsel ja vitraaž Kalējciemsi vapiga), Jāmaiķi luteri kirik, Turlava (Kundi) linnamägi, hiiepaik Ķoniņciemsi Puuslikukaasik, Birzmaļi muinaskalmed ja Birzmaļi asulakoht.^[6] Kohaliku kaitse all on Sāmieši asulakoht.^[7]

Loodus

Valla tähtsaim jõgi on Rīva jõgi. Vallas asub Ķikuri järv pindalaga 26,9 ha.

Looduskaitse all on Ciemgaļi metsõunapuu, Turlava Puuslikukaasiku pärnad, Kalna Žumpji tammed, Pliķi vaher, Pliķi kastan ja Pliķi saar. Lisaks on seal looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid.^[8]

Asustus

2011. aastal elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 2 valgevenelast, 7 ukrainlast, 2 poolakat ja 12 leedulast.^[9]

Vallas on järgmised külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[10]
Grantiņi	mazciems	15 (2005)
Jaunziemeļi	mazciems	14 (2005)
Kalējciems	skrajciems	29 (2005)
Kazlēnciems	skrajciems	3 (2005)
Ķikuri	vidējciems	150 (2020)
Klostere	mazciems	11 (2005)
Ķoniņciems	mazciems	4 (2005)
Krievciems	skrajciems	6 (2005)
Maras	skrajciems	14 (2005)
Ziemeļciems	skrajciems	14 (2005)
Turlava	vidējciems	280 (2020)
Valāti	mazciems	19 (2005)