Ungarlaste suurvürst

Esimene ungarlaste suurvürst Álmos kujutatuna illustreeritud kroonikas Chronicon Pictum

Viimane ungarlaste suurvürst ja esimene Ungari kuningas István Püha

Ungarlaste suurvürst (ungari keeles Nagyfejedelem) oli 9. ja 10. sajandil ungarlaste hõimuliitu juhtinud pealiku tiitel, mida kasutati ka selleaegsed allikates. Bütsantsi keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos kasutas oma teoses De Administrando Imperio Árpádi kohta ladinakeelset tiitlit megas Turkias arkhon ja Querfurti Bruno viitas oma teoses Sancti Adalberti Pragensis episcopi et martyris vita altera suurvürst Gézale ladinakeelse tiitliga Ungarorum senior magnus.

Tõenäoliselt valisid suurvürsti seitsmest madjarite hõimust koosneva liidu ja ungarlastega enne aastat 830 liitunud kolme kabaari hõimu (dissidentlikud kasaari hõimud) juhid. Ent on tõenäolisem, et esimese suurvürsti Álmosi, Árpádi isa, määras ametisse kasaaride kagaan. Jätkuvalt arutletakse selle üle, kas suurvürst oli hõimuliidu vaimne juht (kende), hõimuliidu sõjaline juht (gyula) või oli tegemist uue tiitliga.

Paistab, et ajal, mil ungarlased oma senistelt elualadelt (Etelköz) välja suruti ja nad Pannoonia madalikule (Honfoglalás) liikusid, oli suurvürsti võim vähenemas. Suurvürst Géza ajaks valitses Transilvaaniat (pool)sõltumatu pealik (gyula). Ungari esimesel kuningal István Pühal ei tulnud seetõttu vallutada mitte ainult mainitud gyula territoorium, vaid ka Banaadi valitseja Ajtony ja mustade madjarite alad.

Tiitel kadus peale Istváni (kes enne ristimist kandis paganlikku nime Vajk) Ungari kuningaks kroonimist kas 1000. aasta 25. detsembril või 1001. aasta 1. jaanuaril.

Ungarlaste suurvürstid

• Álmos (u. 820 - u. 850)
• Árpád (u. 850– u. 907)
• Zoltán (u. 907 – u. 948)
• Fajsz (u. 948)
• Taksony (u. 955 – u. 973)
• Géza (u. 973 – 997)
• István I/Vajk (997 – 1000; temast sai ungarlaste esimene kuningas)

Teadmata suurvürstid (907 – 950)

Ei ole teada mitu ungarlaste suurvürsti valitses ajavahemikus Árpádi oletatavast surmast aasta 907 paiku kuni ligikaudu aastani 948, mil valitses suurvürst Fajsz. Seda ilmselt seetõttu, et Zoltáni harust põlvnevad Ungari kuningad soovisid, et kuningriigi elanikud unustaksid aastatel 907–950 valitsenud teistest Árpádi dünastia harudest pärit mehed, kes põlvnesid kolmest teisest Árpádi pojast: Tarkatzus/Liüntika, Jelek ja Jutotzas. Ilmselt just nende kolme järeltulijad valitsesid selleaegset Ungarit, kuna ungarlaste valitsejatel oli enne 1000. aastat kombeks järgida nomaadide poolt kasutatud päriluse süsteemi, kus valitseja järglaseks sai tema noorem vend, mitte tema vanim poeg.

Põhjuseks, miks tänapäeva ajaloolased ei suuda täpselt tuvastada aastatel 907-955 valitsenud suurvürstide täielikku loendit, on fakt, et kroonikad sellest ajast enamjaolt vaikivad. Ungari kroonikatest on teada suurvürst Zoltán ja Konstantinos VII Porphyrogennetose tööst De Administrando Imperio, mis säilitas Zoltáni haru dokumenteerimisega hõivatud ungarlaste kroonikatega võrreldes suurema loetelu Árpádi perekonna liikmetest, on teada nimi Fajsz.

Põhjus, miks Fajsz Ungari kroonikatest välja jäeti, oli asjaolu, et ta oli Jutotzas'i poeg, mitte valitseva Zoltáni poeg. Ilma De Administrando Imperio abita ei teaks me tema olemasolust midagi. Tema nimi esines mainitud töös aga seetõttu, et see käsikiri pandi kirja just tema valitsemisajal. Ent teiste Zoltáni harusse mitte kuulunud suurvürstide kohta, kes ilmselt enne ja peale Fajsz'i valitsesid, ei ole mitte midagi teada.

Vaata ka

• Ungari vürstiriik
• Ungari valitsejate loend
• Ungari kuningas

Allikad

• "Korai Magyar Történeti Lexikon (9-14. század)". Főszerkesztő: Kristó, Gyula; szerkesztők: Engel, Pál & Makk, Ferenc. Akadémiai Kiadó, Budapest. 1994.
• Kristó, Gyula. "A Kárpát-medence és a magyarság régmúltja (1301-ig)". Szegedi Középkortörténeti Könyvtár, Szeged. 1993.