Veebiserver

Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab.

Ülevaade

Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist.

Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri kõvakettal, kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.

Paljud veebiserverid (nt Apache HTTP Server) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks PHP) lubab HTML-dokumente luua dünaamiliselt.

Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide üleslaadimiseks.

Veebiserverid on ka mõnedes printerites ja ruuterites, et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.

Lühima veebiserveri võib kirjutada nt shelli skriptina.^[1] Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda CGI abil.

Ajalugu

1989. aastal pakkus Tim Berners-Lee oma tööandjale CERN-ile välja projekti, mille eesmärgiks oli lihtsustada teadlaste vahelist infovahetust kasutades hüperteksti süsteemi.^[2] Selle projekti tulemusena kirjutas Berners-Lee kaks programmi:

veebilehitseja WorldWideWeb
esimese veebiserveri CERN httpd (CERN http daemon), mis töötas operatsioonisüsteemil NeXTSTEP.

Tehnoloogia lihtsus ja efektiivsus aitas kaasa selle levimisele erinevatesse ringkondadesse nagu teadusasutused, ülikoolid ja lõpuks tööstused.

1994 otsustas Tim Berners-Lee asutada W3C (World Wide Web Consortium), et reguleerida erinevate seotud tehnoloogiate (nt HTTP, HTML) edasist arengut läbi standardiseerimise.

Peamine veebiserveri tarkvara

Kõige suurema turuosaga veebiserveri tarkvara Netcrafti 2015. aasta aprilli uuringu põhjal. Info on 849 027 856 saidi kohta.^[3]

Nimi	Veebilehti	Protsent
Apache HTTP Server	333 285 741	39,25%
IIS	236 288 843	27,83%
nginx	126 274 778	14,87%
Google Web Server (GWS)	20 051 433	2,36%

Vaata ka

Gopher

Viited

↑ bash web server on one line
↑ Tim Berners-Lee (märts 1989). "Information Management: A Proposal" (inglise). World Wide Web Consortium. Vaadatud 4. märts 2010.
↑ "April 2015 Web Server Survey". Netcraft (inglise). 20. aprill 2015. Vaadatud 21. aprill 2015.

[1] sh web server on one line

[2] Tim Berners-Lee (märts 1989). "Information Management: A Proposal" (inglise). World Wide Web Consortium. Vaadatud 4. märts 2010.

[3] "April 2015 Web Server Survey". Netcraft (inglise). 20. aprill 2015. Vaadatud 21. aprill 2015.

[1]

[2]

[3]