Veebistandardid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2019) |
Veebistandardid on formaalsed, mittesuletud standardid ning muud tehnilised spetsifikaadid, mis määratlevad ja kirjeldavad veebi erinevaid külgi. Viimastel aastatel on antud terminit tihemini seostatud suunitlusega julgustada teatud parimate võtete kasutamist veebilehtede tegemiseks ja sellega kaasnevat veebidisaini filosoofiat.[1]
Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Veebistandardid sisaldavad ka palju iseseisvaid standardeid ja spetsifikaate, millest osad on seotud peale veebi ka osade interneti külgedega. Sellised standardid mõjutavad otseselt või kaudselt veebilehtede ja veebiteenuste arendust ning juhtimist, isegi kui need standardid ei keskendu veebile. Kaalutluse alla kuulub veebilehtede koostalitusvõime, kättesaadavus ja kasutatavus.[2]
Laias laastus koosnevad veebi standardid järgnevast:
- soovitused, mille on avaldanud World Wide Web Consortium (W3C);[3]
- Web Hypertext Application Technology Working Group (WHATWG) loodud "elavad standardid";
- kommentaarinõude (RFC) dokumendid, mille on avaldanud Internet Engineering Task Force (IETF);[4]
- Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni (ISO) avaldatud standardid;[5]
- Ecma International (endine ECMA) avaldatud standardid;[6]
- Unicode Consortium avaldatud unicode standardid;[7]
- Internet Assigned Numbers Authority (IANA) hallatud nimede ja numbrite registrid.[8]
Veebistandardid on pidevalt arenev hulk veebi tehnoloogiate jaoks mõeldud tehnilisi spetsifikaate. Veebistandardid ei tulene ühe isiku või firma poolt välja töötatud ja standardiks kuulutatud tehnoloogiatest, vaid neid arendavad standardite organisatsioonid – huvitatud ja tihti omavahel võistlevad grupid, kelle eesmärgiks on veebi standardiseerimine. On oluline vahet teha arengujärgus olevatel standarditel ja standarditel, mis on jõudnud arenduse viimasesse staadiumisse (näiteks W3C spetsifikaat on kõige kõrgema küpsusastmega).[9]
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Veebilehte loetakse veebistandardeid järgivaks tavaliselt siis, kui selle lehekülje HTML, CSS ja JavaScript on kehtivad. HTML peaks lisaks veel vastama kättesaadavuse ja semantilistele suunistele. Täielikuks nõuetele vastavuseks on veel vajalik korralik tähemärkide kodeerimine, kehtiv RSS või Atomi uudiste voog, kehtiv RDF (Resource Description Framework), kehtivad metaandmed, kehtiv XML, kehtiv objektide sisestamine, kehtiv skriptide sisestamine, veebilehitsejast ja resolutsioonist sõltumatu kood ning kohased serveri sätted.[10]
Veebistandarditest rääkides loetakse üldiselt alljärgnevaid väljaandeid teerajajateks:
- W3C jagatud soovitused märgistuskeelte jaoks, nagu näiteks HTML (Hypertext Markup Language), XHTML (Extensible Hypertext Markup Language), SVG (Scalable Vector Graphics);
- W3C jagatud soovitused stiililehtede, eriti CSS (Cascading Style Sheets) jaoks;
- Ecma Internationali jagatud standardid ECMAScripti (JavaScript) jaoks;
- W3C soovitused DOM (Document Object Models) jaoks;
- IETF, RFC 2396 põhjal korrektselt formuleeritud, lehe ja kõigi seal esinevate viidete nimed ja aadressid;[11]
- IETF, RFC 2616 põhjal korrektne HTTP ja MIME kasutus lehtede kätte toimetamiseks, sealt andmete tagastamiseks ja muude, seal viidatud allikate pärimiseks;[12]
Veebi kättesaadavus põhineb tavaliselt W3C veebi kättesaadavuse initsiatiivi (Web Accessibility Initiative) välja antud veebisisu kättesaadavuse suunistel (Web Content Accessibility Guidelines).[13]
W3C töö semantilise veebi suunas on hetkel keskendunud RDF, SPARQL, OWL, ja SKOS teemalistele väljaannetele.[14]
Standardite väljaanded
[muuda | muuda lähteteksti]W3C soovituseks loetakse spetsifikaati või hulka juhtnööre, mis pärast põhjalikku üksmeele väljatöötamist on saanud W3C direktori ja liikmete heakskiidu.[15]
IETF-i internetistandardit iseloomustab kõrge tehnilise küpsuse tase ja üldine tõekspidamine, et antud käitumisjuhend või teenus pakub märkimisväärset kasu interneti kogukonnale. Spetsifikaat, mis jõuab standardi staatusesse, saab omale lisaks IETF RFC numbrile ka numbri IETF STD seerias.[16]
Ebastandardsed ja tootepakkujast sõltuvad pinged
[muuda | muuda lähteteksti]HTML 5 sisaldab mitut "tahtlikut rikkumist" selleks, et ennast kohandada olemasolevate platvormide puudujääkide jaoks.[17]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Mission - Web Standards Project". WaSP. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ Christopher Schmitt; Kimberly Blessing; Rob Cherny; Meryl Evans; Kevin Lawver; Mark Trammell (2007). Adapting to Web Standards: CSS and Ajax for Big Site. New Riders Press. ISBN 978-0321501820.
- ↑ "W3C Technical Reports and Publications". W3C. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ "IETF RFC page". IETF. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ "Search for World Wide Web in ISO standards". ISO. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ "Ecma formal publications". Ecma. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ "Unicode Technical Reports". Unicode Consortium. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ "IANA home page". IANA. Vaadatud 19.01.2009.
- ↑ Leslie Sikos (2011). Web standards - Mastering HTML5, CSS3, and XML. Apress. ISBN 978-1-4302-4041-9. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 30. novembril 2018.
- ↑ "W3C WebAgency Requirements".
- ↑ "IETF RFC page rfc2396". IETF.
- ↑ "IETF RFC page rfc2616". IETF.
- ↑ "Web Content Accessibility Guidelines 1.0, W3C Recommendation 5-May-1999". W3C. 1999. Vaadatud 18.02.2009.
- ↑ "W3C Semantic web".
- ↑ "W3C About Standards". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2018. Vaadatud 30. novembril 2018.
- ↑ "IETF Standards".
- ↑ "HTML 5 - A vocabulary and associated APIs for HTML and XHTML - Compliance with other specifications". Vaadatud 29.06.2017.