Walter Nowotny
| Walter Nowotny | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
7. detsember 1920 Gmünd (Alam-Austria) |
| Surmaaeg | 8. november 1944 (23-aastaselt) |
| Amet | lendur |
Walter Nowotny (7. detsember 1920 Gmünd (Austria) – 8. november 1944 Epe (Saksamaa)) oli Saksa hävituslendur.
Walter Nowotny sündis raudteeametniku peres. Napilt kuu aega pärast Teise maailmasõja puhkemist astus ta Saksa lennuväkke (Luftwaffe).
Esimesed lahinguülesanded täitis ta läänerindel, kuid esimesed 3 (ametliku statistika järgi 2) lahinguvõitu saavutas ta 19. juulil 1941 õhulahingus Saaremaa kohal.
Nowotny allatulistamine Saaremaa ranniku lähedal juhtus 1941. aasta 19. juulil tema esimeses õhulahingus Nõukogude lennuväe lennukitega. Ta sai lahinguülesandeks lennuüksuse koosseisus rünnata lennukil Messerschmitt Bf 109 E-7 Kuressaare lähedal avastatud Nõukogude hävituslennukite baasi. Osa lennukeid hävitati maapinnal ning Nowotny laskis õhulahingus veel alla kaks vaenlase lennukit. Võimalik, et üks tema alla tulistatud vastastest oli hilisem Nõukogude Liidu kangelane Vladimir Avdejev.
Tagasilennul Kuramaal asuvale lennuväljale kaotas Nowotny silmist oma lahingupaarilise. Märgates talle lähenevat lennukit, pidaski Nowotny seda oma paariliseks. Eksitus tuli ilmsiks alles siis, kui Nowotny lennuki mootor seiskus läheneva Nõukogude hävituslennuki kuulipilduja valangust. Nowotny tulistas vaenlase lennuki küll alla, nüüd juba kolmanda, kuid oli sunnitud maanduma rannavette. Kummipaadil kätega sõudes kulus Nowotnyl väga nõrgana Kuramaale jõudmiseks kaks ööpäeva.
Ametliku statistika järgi tulistas Walter Nowotny 15. juunil 1942 alla 100. vaenlase lennuki, sama aasta 18. augustil 150. ja 24. septembril 200. ning saavutas 14. oktoobril 1943 Leedu kohal esimesena 250. ametlikult kinnitatud lahinguvõidu.
Saksa Riigi kõrgeima autasuna pälvis ta esimese lenduri ja kaheksanda sõjaväelasena kõrgeima autasu: Raudristi Rüütliristi tammelehtede, mõõkade ja briljantidega. Walter Nowotny eeskuju etendas tähtsat osa Saksa relvajõudude võitlusmoraali ülevalhoidmisel.
1944. aastal määrati Nowotny esimese Saksa reaktiivhävituslennukite Messerschmitt Me 262 üksuse etteotsa. Tema juhiomadused said aga ülemuste ränga kriitika osaliseks. Püüdes end taas sõjamehena tõestada, suundus ta 8. novembril 1944 reaktiivhävituslennukil Me-262 eskadrilli koosseisus oma viimaseks osutunud võitlusse Saksamaa kohal lendavate USA pommituslennukitega. Naastes lahinguülesandelt, ründas Nowotny reaktiivlennukit maandumisel Achmeri lennuväljale USAAF-i hävituslennukite P-51 Mustang eskadrill. Walteril ei vedanud teist korda, avanenud langevari vedas ta üle langeva Me-262 kiilu, mis lõikas lenduri surnuks.
Walter Nowotny on allatulistatud lennukite hulga poolest seni viiendal kohal püsinud hävituslendur. Tema ametlikuks lõppskooriks jäi 258, koos kinnitamata võitudega koguni 281 allatulistatud vastast. Teise maailmasõja ja kõigi aegade edukaim hävituslendur Erich Hartmann tulistas alla 352 vaenlaslennukit.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Legend algas Saaremaa kohal, Meie Maa 8. jaanuar 2000
- Saksa õhuässa lennuk jääb esialgu merepõhja, Postimees 21. september 2009
- Rita Loel, Walter Nowotny lennuk jääb igaveseks merepõhja, Saarte Hääl, 30. märts 2011