Washington

See artikkel räägib Ameerika Ühendriikide pealinnast; osariigi kohta vaata artiklit Washingtoni osariik; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Washington (täpsustus).

---

Washington
Washingtoni lipp Washingtoni pitsat
Pindala: 177 km²
Elanikke: 689 545 (1.04.2020)
Koordinaadid: 38° 54′ N, 77° 2′ W

Aerofoto vaatega Washingtoni monumendile ja Valgele Majale Washingtonis

Washingtoni linnaosade kaart

Washington (inglise keeles ka Washington, D.C.) on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president, valitsus ja kongress (Pentagon kuulub ametlikult Virginia osariiki) ja välissaatkonnad.

Linn on samades piirides 1. järgu haldusüksus (Columbia ringkond).

Washington on keskne osa Suur-Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest. See kuulub omakorda BosWashi hiidlinnastusse, mis hõlmab suure osa Ameerika Ühendriikide idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi.

Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad asuvad merepinna kõrgusel, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk limaan ulatub merest kaugele.

Kliima

Washingtonis on niiske lähistroopiline kliima. Selgelt väljenduvad neli aastaaega.

Igas kuus on registreeritud temperatuuri üle +25 °C. Kõige kuumematel päevadel, 6. augustil 1918 ja 20. juulil 1930 on mõõdetud koguni +41 °C, kuid ka jaanuaris ja detsembris +26 °C.

Külmarekordid on mõõdetud jaanuaris ja veebruaris (–26 °C). Rekord pärineb 11. veebruarist 1899 ning sellest lumetormist pärinevad paljude USA linnade külmarekordid, Montana osariigist Texase osariigini ja Maine'i osariigist Florida osariigini, lõuna pool mõne päeva võrra hiljem. Seevastu juuli külmarekord on +11 °C ja augustis +9 °C. Maist septembrini pole kunagi öökülma täheldatud.

Washingtonis paistab päike aastas keskmiselt 2529 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuni (282 tundi) ja juuli (279 tundi). Kõige vähem paistab päikest detsembris (133 tundi) ja jaanuaris (146 tundi).

Washingtonis langeb sademeid aastas keskmiselt 1007 mm. Kõige sademeterikkamad kuud on mai (101 mm) ja juuni (96 mm). Kõige vähem langeb sademeid veebruaris (66 mm) ja jaanuaris (71 mm). Aastas sajab keskmiselt 114,1 päeval. Kõige rohkem sajupäevi on mais (11,1) ja juunis (10,7), kõige vähem oktoobris (7,7) ja augustis (8,2).

Lund sajab kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris (14,5 cm). Aastas sajab lund keskmiselt 39,4 cm. Aastas sajab lund keskmiselt 8,3 päeval, neist enamik on jaanuaris (3,1) ja veebruaris (2,5).

Lumetormid tabavad Washingtoni keskmiselt kord 4–6 aasta tagant. Mõnevõrra sagedamini jõuavad Washingtoni orkaanid või nende jäänused, aga tavaliselt on nad linnani jõudes suuresti nõrgenenud, mis tuleneb osalt orkaanide jaoks kõrgest laiuskraadist, aga osalt sellest, et orkaanid nõrgenevad üle maa liikudes kiiresti ja Washington ei ole päris mere kaldal. Sellepärast on kõige suuremaid kahjusid linnas põhjustanud hoopis Potomaci jõe üleujutused, kui liituvad tõus, tugev tuul ja lumesulamine.

Rajamine

17. sajandi alguses asusid piirkonda elama algonkinide hulka kuuluvad Piscataway indiaanlased.

Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad tõrjusid indiaanlased lääne poole. Praeguse linna alani laienesid lõuna poolt Virginia koloonia ja ida poolt Marylandi provints.

1696. aastal asutati Georgetowni asula, mille maa-ala langeb enam-vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga. Järjepidev asustus on seal alates 1751. 1749 rajati Alexandria linn.

1783. aastal kogunes Konföderatsiooni Kongress (Congress of the Confederation, mitte ajada segi Ameerika Riikide Konföderatsiooniga) Philadelphias, kuid juunis 1783 toimus sõdurite mäss maksmata palkade üle. Kui Pennsylvania kuberner keeldus Kongressi kaitseks sõjaväge eraldamast, otsustati luua valitsuse asukohaks uus föderaalringkond osariikidest eraldi, mis kaitseks end ise. Valitsus kolis Washingtoni 1800. aastal, esimene Kongressi sessioon Kapitooliumis toimus 17. novembril 1800.

Suurbritannia-USA sõja ajal vallutasid Suurbritannia väed 24. ja 25. augustil 1812 Washingtoni ja põletasid selle maha. Põlema süüdati Kapitoolium, USA rahandusministeerium ja Valge Maja. USA väed võtsid linna kiiresti tagasi ja enamik hooneid taastati peatselt, aga Kapitoolium, mis tollal oli ehitusjärgus, valmis alles 1868.

Washingtoni linna põhiplaani töötas välja ja ka jälgis algset ehitust Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L'Enfant, kes võttis aluseks Pariisi lähedal asuva Versailles' lossi põhiplaani. Tema nime kannab praegu linna väljak L'Enfant Plaza, kus asub USA Postiteenistuse (kirjakandjad) peakorter.

Sport

Washington on üks 12 USA linnast, millel on profimeeskond kõigis neljas tähtsamas spordiliigas: Washingtoni korvpallimeeskond on Wizards, jäähokimeeskond on Capitals, pesapallimeeskond on Nationals ja Ameerika jalgpalli meeskond on Redskins. Lisaks on Washingtonis jalgpallimeeskond D.C. United ja korvpallinaiskond Mystics.

Vaata ka

• Washingtoni Markuse kogudus
• Capital One Arena

Välislingid

 Washington – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis