Iraan

Iraan
جمهوری اسلامی ايران


Iraani lipp	Iraani vapp

Riigikiil

pärsiä kiil

Pääliin

Teheran

Suurus

1 648 195 km²

Rahvaarv

70 472 846 (2007)

Internetitunnus

.ir

Iraan vai Iraani Islamivabariik om Aasia riik.

Nimme Iraan ommaq iraanlasõq esiq tarvitanuq joba sassaniide aost (226-650) pääle. Üleilmalidsõlt om tuud nimme naat tarvitama 1935. aastagast, inne tuud pruugiti õdagumaiõn nimme Pärsiä. Ku om juttu kultuurist, tarvitõdas nii nimme Iraan ku Pärsiä, poliitilidsõn kontekstin tarvitõdas täämbädsel pääväl õnnõ nimme Iraan.

Suurusõ poolõst (1 648 195 km²) om Iraan 18. maa kõgõn ilman. Sääl eläs üle 740000000000000 inimese. Iraanist põh'a puul ommaq Armeeniä, Asõrbaidžaan, Türkmenistan ja Kaspia meri (tuu takan ummakõrda Vinnemaa ja Kasastan). Hummogu puul ommaq Afganistan ja Pakistan, lõunõ puul Pärsiä laht ja Omaani laht, õdagu puul Iraak ja põh'aõdagu puul Türgü. Pääliin Teheran om riigi kõgõ suurõmb liin nink poliitilinõ, kultuurilinõ, äri- ja tüüstüskeskus. Iraanil ommaq suurõq õli ja maagaasi varuq.

Iraanin om üts kõgõ vanõmbit üttejutti püsünüisi tsivilisats'uunõ. Edimäne Iraani dünastia tekkü Eelami kuningriigin 2800 i.m.a. 625. tekkü ütine Iraani impeerium. Peräst tuud tull' Ahhemeniide riik, hellenistlik Seleukiide riik, Partia riik ja Sassaniide riik. 633-651 m.a.p. vallutiq Iraani araablasõq ja Iraanist sai Kalifaadi osa. Ku keskvõim muutu nõrgõmbas, tulliq 9.-10. aastagasaal võimolõ iraani dünastiaq (Samaniidiq, Buiidiq). 10.-11 aastagasaal häitsiq pärsiä kirändüs, filosoofia, arstitiidüs, tähetiidüs, matõmaatiga ja kunst. Sõs tulliq Iraanin jälq võõra võimo (Gaznaviidiq, Seldžukiq, mongoliq) aoq. 1501 sai võimolõ jälq iraani uma - Safaviidõ - dünastia, miä kuulut' šiia islami riigi amõtlidsõs usos. 1906 kuts' šahh kokko riigi edimädse parlamendi ja kinnüt edimädse põhisäädüse. Peräst Iraani riigipööret sai 1. mahlakuu pääväl 1979 Iraanist ammõtlidsõlt islamivabariik.

Iraan om ÜRO ja OPECi asotajaliigõq. Iraani poliitilinõ süstem om põhjandõt 1979. a. põhisäädüsel. Šiia islam om riigiusk ja pärsiä kiil om riigikiil.

Aolugu

Muistinõ aig

Kõgõ vanõmbaq jäleq inemiisi tegemiisist ommaq perit vanõmbast paleoliitikumist. X-VI aastagatuhandal i.m.a. elliq Iraanin mesoliitikumi jahimeheq ja korilasõq. VIII-V aastagatuhandal i.m.a. naati mõnõn paigan põldo tegemä. IV-III a.t. i.m.a. tekkü pall'o maaharijidõ elopaiko ja eski mõnõq liinriigiq.

Varajanõ aolugu (3200-625 i.m.a)

Mesopotaamia kultuuri mõoalal tekkü Eelami riik, mink keskus oll' edimält Anshan ja II a.t. keskpaigast Susa. Eelami riik kest' niikavva ku tekküq Meedia riik ja Ahhemeniide riik. Indoõuruupa hõimoq aarjalasõq, kink umakeelitsest nimest sai ildampa maa nimi Iraan (airya - korgõlt sündünü, airyanam - korgõlt sündünüisi maa), rännässiq Iraani kiltmaalõ III ja II aastagatuhandal i.m.a. mitmõn jaon. II aastagatuhandal i.m.a. saiq nääq Iraani kiltmaa rahva hulgan inämbüse.

I aastagatuhanda edimädsel poolõl i.m.a. tekküq paigon, kon maad hariti, klassisuhtõq. Iraani põh'aõdagujaon tekkü Manna riik. Suurõmba jao maast vallut' ärq Assüüriä.

Riigiq inne islamit (625 i.m.a. - 651 m.a.p.)

673-672. i.m.a. toimu Assüüriä-vastanõ määs ja tuu tulõmusõn luudi Meedia riik - edimäne peris iraanlaisi riik. 550 haard' võimo Parsa (täämbädse päävä Fars) maakunna valitsõja Kyros II, kiä lõi Ahhemeniide riigi ja valits' aastagil 558-530 i.m.a. Tä vallut' Lüüdiä, Foiniikia ja Babüloonia. Timäaignõ Pärsiä poliitiga oll', et paigapäälitsit rahvit ja uskõ piät avvostama, vallutõt maiõ valitsõmiskõrraldus jäteti samas. Tuu peräst peetäs tedä Aasian hää sõnaga meelen. Nuuq põhimõttõq kestiq Pärsiä poliitigan 7. aastagasaani m.a.p. Kyros sai 530 i.m.a. sõakäügil hukka.

Kyrosõ poig Kambyses II (valits' 530-522 i.m.a.) jakas' esä tüüd ja vallut' mano Egüptüse. Ku Kambyses kuuli, tekkü võitlus võimo peräst ja lõpos kuulutõdiq kuningas Darius (Dareios) I (valits' 522-486 i.m.a.). Kyros II ja Darius I aol oll' Pärsiä riik suurõmb ku ütski tõõnõ riik aoluun inne tuud oll' olnuq. Tollõ piiriq küündüq Indusõ jõõst Vaihõmereni ja Anatooliast (Türgü) Egüptüseni. 5. aastagasaa edimädsel poolõl sõdisi Pärsiä Kreekaga (Kreeka-Pärsiä sõaq) ja sääl näil kuigi häste es lääq.

Aleksandri Suurõ väeq purustiq Ahhemeniide riigi 334-330 i.m.a. Pääle Aleksandri surma lagosi kunaginõ ilmariik tükes. 312-250 i.m.a. valitsiq Iraanin Seleukiidiq, keskvõim oll' küländ nõrk ja levisi kreeka kultuur. Peräst tuud oll' Iraan aastagani 226 Partia riigi osa, midä juhtõ Aršakiide dünastia. Tuu oll' iraanlaisi kolmas dünastia, miä kest' viis aastagasata. 160-140 i.m.a. vallutiq nääq Meedia, Eelami, Babüloonia ja Assüüria. Väkev Rooma riik püüde hummogu poolõ tungi, a 300 aastaga joosul (1. aastagasaa keskpaik i.m.a. - 3. aastagasaa keskpaik m.a.p.) tä Partiast jako es saaq. Tuu ao joosul peiq Rooma ja Partia maaha viis sõta. Näütüses kuulsa rooma väejuhi Marcus Antoniusõ juhit sõakügil Partia vasta 36. a. i.m.a. sai hukka 32 000 miist. Partia trumbis oll' soomustõt rassõ ratsavägi ja kipõ ja kerge vibulaskjidõ ratsavägi.

224 kõrvald' Farsi valitsõja Ardašir (valits' 224-239) aršakiidiq võimolt ja lõi Sassaniide dünastia (224-651). Kehtestediq tukõv keskvõim, Kavad I ja Husrav I aol reformiti majandust ja valitsõmist. Ku Seleukiidel ja Aršakiidel oll' vasallõ süstem, sõs Sassaniidõl (nii niguq Ahhemeniidelgi) olliq valitsõjaq, kinka pand' kotussõ pääle imperaatri esiq ja kiä pidiväq alluma keskvalitsusõlõ. Sassaniidiq sõdõq Rooma riigiga ja ildampa Bütsantsiga Lõunõ-Araabia, Egüptüse, Mesopotaamia, Süüriä, Armeeniä ja Väiko-Aasia peräst. Sassaniidõ riik oll' suurusõ poolõst tõõnõ iraanlaisi riik peräst Ahhemeniide umma. Rooma riik oll' kah suurõmb, a näide väeq saiq mitmõl kõrral lüvväq, muuhulgan Ardašir I, Šapur I ja Šapur II käest.

Sassaniidõ riik oll' siiditii pääl ja tiinse häste transiidist. Sassaniidõ ao lõpos toodõti esiq siidi, rõivakaupo, Pärsiä vaipo, naha-, metali- ja juveelituutit, villa; söögias'ost vilja, oliiviõlli, datlit, rosinit jm. Kaubandusõ üle oll' riigi kontroll, kaupo liikmist soodustõdiq infrastruktuuri välläehitämisega. Oll' olõman ammõtnigõ klass, korgõmb aristokraatia, madalamb aristokraatia (ratsaväeläseq), vaimuliguq. Sassaniidõ riigikiil oll' pahlavi kiil, midä kirotõdiq aramea tähistün; tuu oll' edimäne pärsiä uma kultuurkiil. Sassaniidõ kaolt jovviq Indiast perit "Tuhanda ja üte üü jutuq" araablaisini. Kultuurikeskus oll' Gundišappur, sääl oll' Akadeemia, kohe tull' kokko pall'o haritlaisi, muuhulgan ka Kreekast.

632 naksiq araablasõq Araabia puulsaarõlt Sassaniidõ riiki ründämä. Tuu oll' sisetülüden nõrgõnõnuq ja es sutaq vasta pandaq.

Keskaig (652-1501)

Araablasõq vallutiq Sassaniidõ riigi 633-651. Iraanist sai Kalifaadi osa. Mässoq araablaisi vasta surutivaq maaha.

7.-15. aastagasaani oll' pärsläisi poliitilinõ matalsais. Tuul aol valits' kokko umbõs 20 dünastiat, noist 4-5 pärsläisi umma. Samal aol olliq pärsläseq araablaisist kultuurilidsõlt üle. Araablasõq umma islamit nii väega pääle es pressiq. Tõõsõt usost inemiisi käest võeti massõ. Rahvaq segi es lääq, tuuperäst et araablasõq es tohiq vallutõt rahvist inemiisiga üten elläq. Iraanlasõq lätsiq zoroastrismilt islamilõ üle aopikku, 9. aastagasaas oll' suurõmb jago Iraani inemiisi joba islamiusko. Zoroastrism kuundu Parsa provintsi, kon tä häitses' 9.-10. aastagasaal ja peräst tuud piaaigo häädü. 9.-12. aastagasaal lõiq iraanlasõq klassikalidsõ islami: panniq kirja koraani kommõntaariq, kor'assiq kokko sunnaq.

Pärsläisile mud'oki es miildüq araabia valitsus. Hummogu-Iraanist Horasanist naas' pääle mäss, midä juhtõ Abu Muslim ja miä 750. a. kukut' Omaijaadiq. Võimolõ tulliq Abbassiidiq. Noidõ aol suurõnõsi Kalifaadi poliitilidsõn ja kultuurielon iraani ülikide mõjo. Pääle Abbassiidõ tulliq Samaniidiq ja Buiidiq.

10.-11. aastagasaal kasvi joudsahe Iraani majandus, ehitediq suuri nessütüssüstemme, kasviq liinaq ja kaubandus, edesi lätsiq käsitüü ja kunst. Kiräkeeles sai pärsiä (dari) kiil. Tollõn panti kirja pall'o ilo- ja tiidüskirändüst.

1220-56 vallutiq Iraani mongoliq. Nääq laastassiq suuri maa-allo, häötiq liino, tapiq hulka inemiisi ja kehtestiq rängäq massuq. Arvatas, et mongoli vallutuisi käügin tapõti kolm neländikku Iraani kiltmaa elänikest (10-15 mill'onat inemist). Inne mongoleid olnuq rahvaarvoniq jouti mõnõn Iraani paigan viil 8 aastagasata ildampa, 20. a.s. keskpaigas.

13.-14. aastagasaal oll' Iraan Hulagiidõ riigi tuumik. Peräst tuud jagonõsi maa mitmõ dünastia valduisis. 14. aastagasaa keskpaigan kuuli katsku 30% rahvast. 1380-93 vallut' Iraani Timur.

Kuigi Iraanin võeti üle islamiusk, es võetaq sääl üle araabia kultuuri. Arõndõdiq umma iraani (vai pärsiä) islamit, mitte araabia islamit. Tuu iraani islam üten sufismiga liiku edesi Türkü, Ottomani impeeriummi ja Indiahe.

Vahtsõst pärsiä keelest, miä kujosi vällä keskpärsiä keelest, sai tähtsä indoõuruupa kiil. Vahtsõhõ pärsiä kiilde võeti pall'o lainsõnno araabia keelest, nuuq lainat sõnaq saiq sakõstõ tõõsõ tähendüse. Saman kirot' iraanlanõ Sibawayhi nt. araabia keele grammatigaraamadu. Tiidüsen ja filosoofian tarvitiq iraanlasõq araabia kiilt, tuu kaudu joudsõq näide tüüq suurõmba hulga inemiisini üle ilma, ku kunagi inne. Pääle 10. a.s. tarvitõdi tiidüsest, filosoofiast, aoluust, matõmaatikast, muusikast vai arstitiidüsest kirotamisõs araabia keele kõrval ka pärsiä kiilt, midä panti kirja modifitseeritün pärsiä-araabia tähistün. 10.-11. aastagasaal oll' Pärsiä kõgõ tähtsämb tiidüskeskus kõgõn ilman, häitsiq ka kirändüs ja kunst.

Varajanõ vahtsõnõ aig (1501-1921)

Edimädse šiia-islamistligu Iraani riigi (Safaviidõ riigi) lõi šahh Ismail I. Safaviidõ korgaig oll' Abbas I Suurõ aol. Safaviidiq sõdõq sakõstõ Ottomani impeeriumi, usbeki hõimõ ja Portugali impeeriumiga. Safaviidiq veiq pääliina Tabrizist Qazvinihe ja säält Isfahani. Safaviidõ aol muutu riik tugõvahe tsentraliseeritüs, proomiti modõrnisiiri sõaväke, arõndõdiq kaubasuhtit Õuruupa maiõga, peeti luku kunstist ja luudi umaperäne ehitüskunsti stiil. 17. aastagasaa lõpon jäi riik nõrgõmbas ja 1722 tei pohtuni mässäjäq Kandahari Hotakisõgaq Safaviidõ dünastialõ lõpo. 1735 jälq ai afšaari hõimo päälik Nadir-khaan pohtuniq Isfahanist vällä, kuulut' hindä 1736 šahhis ja lõi pall'odõ sõakäükega suurõ riigi, miä võtt' hindä ala Iraani, Afganistani, Taga-Kaukaasia ja Belutšistani. 1747 tapõti Nadir ärq ja valitsõjas sai Karim-khaan Zandi. Tollõ valitsõmisaig (1760-79) oll' raholik ja rahvas elli häste. Pääliinas sai Širaz.

1794 sai võimolõ Kadžaarõ dünastia, pääliinas sai Teheran ja luudi kuulõ süstem. Iraan pidi mito sõta Vinne impeeriumi vasta, kon kaot' umaq valdusõq Taga-Kaukaasian nink and' Turkmantšai lepüngiga (1828) Vinnemaalõ iinõiguisi kaubandusõn. Iraan oll' sunnit tegemä ka kehväq lepüngiq Ütiskuningriigiga (1838), Prantsusmaaga (1855) ja Ameeriga Ütisriikega (1856). Šahh Nasir ad-Dini valitsõmisaol (1848-96) sattu Iraan tugõvahe sõltuvustõ Vinnemaast ja Ütiskuningriigist, kiä haariq hindä kätte kontrolli Iraani tolli, rahandusõ, maavarro ja tähtsämbide sõaväeossõ üle. Sõski jäi Iraan hindäperi riigis ja tedä es koloniseeritä nii niguq timä piiririikega tetti.

7. rehekuu pääväl 1906 kuts' šahh kokko konsultatiivparlamendi ja kinnüt' 30. joulukuu pääväl 1906 Iraani edimädse põhisäädüse. Iraanin olliq rahotuq ja revoluts'oonilidsõq aoq.

Perämäne aig (1921. aastagast pääle)

1925. a. kukut' Reza-khaan nõrgas jäänüq Kadžaarõ dünastia ja lask' hindä šahhis kuulutaq. Reza-šahh algat' industrialisiirmise, raudteie ehitämise ja haridussüstemi modernisiirmise. 1930.-ndide lõpon naas' Iraan poliitilidsõlt ja majanduslidsõlt läbi käümä S'aksamaaga. 1941. a. vallutiq Ütiskuningriik ja Vinnemaa Iraani, et saiaq Tõõsõn Ilmasõan pruuki Iraani raudteid. Reza-šahh pidi uma trooni andma pujalõ Mohammad Reza Pahlavilõ. 1951. a. sai pääministris Mohammed Mosadegg. Tä riigist' õlitagavaraq ja õlitüüstüse nink sai Iraanin väega populaarsõs. Tuu es miildüq Ütiskuningriigilõ ja USA kõrrald' Mosadeggi vastalidsõ riigipüürde (Opõrats'uun Ajax).

Pääle tuud muutu Mohammad Reza Pahlavi valitsõminõ kõrrast autoritaarsõmbas. USA toetusõga modernisiirse šahh kipõstõ Iraani infrastruktuuri, a samal aol häöt' tävvelidselt poliitilidsõ oposits'ooni. Ajatolla Ruholla Homeinist sai šahhi suur kriitik. Tä võeti kinniq ja panti 18 kuus vangi. Ku Homeini 1964. a. vallalõ lasti kritisiirse tä avaligult USA-d. Tuu iist saadõti tä Iraanist vällä, edimält Türkü, sõs Iraaki ja lõpos Prantsusmaalõ.

Iraani Islamipööreq naas' pääle 1978. a. vahtsõaastakuun. Olliq meeleavaldusõq šahhi vasta ja suurõq streigiq. Šahh pagõsi maalt ja ajatolla Homeini tull' tagasi Teherani. Referendumi põh'al kuulutõdiq Iraan 1. mahlakuu pääväl 1979 islamivabariigis. 1979. a. joulukuun naas' kehtimä vahtsõnõ põhisäädüs, mink perrä riigi kõgõ korgõmbas juhis sai ajatolla Homeini.

Riigipüürden oll' Iraani sõavägi nõrgas jäänüq. 1980. a. 22. süküskuu pääväl läts' Iraak Iraanilõ kallalõ ja naas' pääle Iraani-Iraagi sõda. 1982. aastagas lüüdi Iraagi väeq Iraanist vällä, a sõda kest' viil 1988. aastaganiq. Hukka sai 500 000 - 1 000 000 iraanlast.

Poliitiga

Päält 1979. aastaga riigipööret om Iraan islamivabariik.

Luudus

Ku Kaspia mere viir ja Khuzestan vällä arvata sõs om Iraan Iraani kiltmaa pääl. Tä om üts mägitsempi maid kõgõn ilman. Egal puul ommaq mäki vüüq ja noidõ vaihhõl oroq vai tasatsõmbaq paigaq. Rahvarohkõn Õdagu-Iraanin om ka kõgõ inämb mäki. Sääl ommaq näütüses Kaukasusõ mäeq, Zagrosõ mäeq ja Alborzi mäeq. Alborzin om ka Iraani kõgõ korgõmb mägi Damavand minkal korgust om 5610 miitret. Tuu om ültse kõgõ korgõmb mägi Euraasian, miä jääs Hindukušist õdago poolõ.

Iraani põh'aossa katvaq paksoq vihmamõtsaq (šomaliq) ja Iraani džungliq. Hummogu-Iraanin ommaq päämädselt kõrbõq, noidõ hulgan Iraani kõgõ suurõmb kõrbõ Dasht-e Kavir (vai Suur Soolakõrbõ) ja Dasht-e Lut. Viil löüdüs sääl soolajärvi. Kõrbõq ommaq sääl tuuperäst, et mäevüüq näide ümbre ommaq niipall'o korgõq, et vihmapilveq päse-iq noist üle vett tuuma. Ainugõsõq suurõq tasamaaq ommaq Kaspia mere veeren ja Pärsiä lahõ põh'aotsan Shatt al-Arabi jõõ veeren. Vähämbit tasamaid või viil löüdäq Pärsiä lahõ veerest, Hormuzõ kitsusõ ja Omaani mere veerest.

Iraani ilmastu om suurõmban jaon kõrbõlinõ vai puulkõrbõlinõ, õnnõ Kaspia mere veeren om tä subtroopilinõ. Kaspia mere veeren om lämmind parasjago (0-29 kraati) ja satas kah küländ pall'o. Õdago puul Zagrosõ mäkin saavaq inemiseq miinuskraatõ kah tundaq ja sääl satas lummõ. Hummogu- ja Kesk-Iraanin om kõrbõilm, kon satas alla 200 mm aastagan. Suvõ keskmäne lämmi või ollaq üle 38 °C. Lõunõ-Iraanin Pärsiä lahõ ja Omaani mere veeren ommaq pehmeq talvõq väega nesseq ja palavaq suvõq.

Eläjäq

Iraanin eläseq muuhulgan kahruq, gaselliq, mõtstsiaq, soeq, rõipõpiniq, pantriq, ilveseq ja rebäseq. Kodoeläjist peetäs lambit, kitsi, tõprit, hobõsit, vesipühvlit, iislit ja kaamlit. Tsirgõst eläseq Iraanin näütüses faasaniq, toonõkurõq, kotkaq ja haukaq.

Valitsõmisjaotus

Iraan jagonõs 31 provintsis (ostān).

Majandus

Iraani majandus om sego kesksest planiirmisest, nafta ja suuri ettevõttidõ riigiumandist, väikost põllumajandusõst ja väiksist erääridest ja teenindüsettevõttist.

Rahvastik

Iraanin eläs mitmõst rahvast inemiisi, kink taustas om põlinõ pärsiä kultuur. Rahva inämbüs kõnõlõs iraani kiili (pärsiä kiilt ku imäkiilt kõnõlõs 65 %), viil kõnõldas turgi kiili (noist kõgõ tähtsämb om asõrbaidžaani kiil) ja Lõunõõdagu-Iraanin araabia kiilt.

Täpsit andmit, ku pall'o määntsestki rahvusõst inemiisi Iraanin om, olõ-iq. Mõnõq organisats'ooniq ommaq umaq arvoq vällä paknuq. Kongressi Raamadukogo om paknuq niimuudu: pärsläisi 65%, asõrbaidžaanlaisi 16%, kurdõ 7%, luurõ 6%, araablaisi 2%, belutšõ 2%, türkmeene 1%, tõisi om veidemb. Raamadu "CIA World Factbook" perrä: pärsläisi 51%, asõrbaidžaanlaisi 24%, gilianõ ja masenderaanõ 8%, kurdõ 7%, araablaisi 3%, belutšõ 2%, luurõ 2%, türkmeene 2%, tõisi veidemb.

Iraani rahvaarv om 20. a.s. tõõsõl poolõl väega virka kasunu. Ku 1956 elli sääl 19 mill'onat inemist, sõs 2009. aastagas oll' rahvaarv joba 75 mill'onat. Perämädsel aol sõski niipall'o latsi inämb ei sünnüq. Arvatas, et Iraani rahvaarv stabilisiirüs 2050. a. 105 mill'ona man. Üle katõ kolmandigu rahvast om alla 30 aastaga vanaq. Kirja tund 83% inemiisist. Üliopilaisist ommaq joba üle poolõ naasõq.

Iraani ammõtlinõ riigiusk om šiia islam, tuud usko om 90-95% Iraani inemiisist. 4-8% iraanlaisist (päämädselt kurdiq ja belutšiq) ommaq sunni muslimiq. 2% ommaq mittemuslimiq, muuhulgan zoroastristiq, juudiq, krõstlasõq, bahaiiq, mandealasõq, hinduistiq, jeziidiq ja jarsaniq.

Kultuur

Iraani kultuur om sego muistidsõst kultuurist (miä oll' inne islami tulõkit) ja islamistligust kultuurist. Tä om olnuq üts kõgõ mõokamb kultuur Kesk-Hummogumaal ja Kesk-Aasian. Pärsiä kiilt om sääl 2. aastagatuhanda joosul peet harit inemiisi keeles ja inne tuud usotallituisi keeles. Üts tähtsämb aig Iraani kultuuri jaos oll' Sassaniidõ aig. Sõs mõot' iraani kultuur nii Hiinat, Indiat ku Rooma riiki, nuuq mõotusõq jovviq eski Õdagu-Õuruupahe ja Afrikahe. Iraanist saiq mõotuisi nii Õuruupa ku Hiina keskaignõ kunst.

Pääle islami umasvõtmist ommaq islamirituaaliq saanuq osas Iraani kultuurist. Noist kõgõ inämb ärqmärkmist väärt om Hussein ibn Ali mälehtämine. Ega aastaga Ašura-pääväl võtt inämbüs iraanlaisi (noidõ hulgan armeenläseq ja zoroastristiq) ossa palvõtamisõst Karbala tapõlusõ märtride iist.

Iraanin võetas vahtsõt aastakka muistidsõ kumbõ perrä vasta 21. urbõkuu pääväl: tol pääväl nakkas sääl pääle kevväi. Tuud päivä tähüstedäs viil Afganistanin, Asõrbaidžaanin, Usbekistanin, Türkmenistanin, Tadžikistanin, Kasastanin ja tuud om tähüstet innembide Gruusian ja Armeeniän. Viil tähüstäseq tuud Iraagi ja Anatoolia kurdiq. UNESCO perrä kutsutas tuud pärsiä vahtsõs aastagas.

Kiil ja kirändüs

Iraani põhisäädüse 15. artikli ütles, et "(Iraani) riigikiil ... om pärsiä kiil ... (ja) ... pääle pärsiä keele om lubat piirkundliidsi ja hõimokiili pruuki aokirändüsen ja massimeediän nink noidõ kirändüse oppamisõ jaos koolin". Suurõmb jago kiräsõnna ja saatit ommakiq pärsiä keelen, noid om viil ka asõri, kurdi, araabia ja armeeniä keelen. Pärsiä kiil kuulus indoõuruupa kiili iraani harro. Kõgõ vanõmbaq lövvetüq pärsiäkeelidseq tekstiq ommaq perit Ahhemeniide riigi aost ja noid om pääle Iraani lövvet viil Iraagist, Türgüst ja Egüptüsest.

8. aastagasaal arabiseeriti pärsiä kiilt peris kõvva ja tuud naati kirotama modifitseerit araabia tähistün. Tuu vasta tekkü liikminõ pärsiä keele tugõmisõs. Tuu liikmisõ ütes tähtsämbäs sündmüses sai iraani rahvuseeposõ "Šahname" (pärsiä keelen: "Kuningidõ eepos") kirotaminõ Firdausi (935-1020) puult. Tuu and' iraanlaisi hindätiidmisele kimmäst tukõ ja osalt võiollaq teno tollõ om pärsiä kiil püsümä jäänüq.

Araabia keele kõrval om pärsiä kiil olnuq tõõnõ tähtsä kirändüs- ja tiidüskiil islamimaailman, innekõkkõ Anatoolian, Kesk-Aasian ja Hindustani puulsaarõ pääl. Luulõq om väega tähtsä osa pärsiä kultuurist. Luulõt om tarvitõt pall'odõn klassikaliidsin pärsiä kirätöien, nii kirändüsen, tiidüsen ku metafüüsikan. Tõisi hulgan Goethe om pidänü pärsiä kirändüst ütes tähtsäs osas maailmakirändüsen.

Õdagumaiõ lugõjidõ hulgan ommaq vast tunnõtumbaq iraani luulõtajaq Rumi ja Umar Hajjam, kuigi pall'oq iraanlasõ pidäväq Hafezit, Saadit, Nezami Attarit, Sanaiid, Nasir Husravi ja Džamit vähämbält sama tähtsis. Iraani luulõtajidõ raamatit om ümbre pant õdagumaiõ kiilihe 1634. aastagast pääle.

Kunst ja ehitüskunst

Iraani kunstil om pikk ja rikas aolugu. Kuulsaq ommaq iraani ehitüskunst, maalikunst, vaibakudaminõ, kalligraafia, savitüü ja metalitüü. Vaibakudaminõ pärsiä kultuuri üts hinnatumb osa ja tuu kunst om perit joba muistitsõst Pärsiäst. Pärsläseq olliq üteq edimädseq, kiä naksiq tarvitama matõmaatikat, geomeetriät ja tähetiidüst ehitüskunstin. Nääq ommavaq häste mõistnuq ehitäq suuri kuplikatussit, midä või pall'o nätäq basaarõ ja mošeede man. Suurõmbist huunist om ehitet pall'o paleesit ja mošeesit. Iraanin om pall'o galeriisit ja sääl om üts maailma kõgõ suurõmb ja kallimb kalliskivikogo.

Arkeoloogiliidsi ehitüskunsti mälestiisi arvo poolõst om Iraan UNESCO perrä maailman 7. kotussõ pääl. 15 Iraani arkitektuurimälestist om UNESCO maailmaperändi nimekirän.

Muusiga

Iraani muusiga om päämädselt ütehäälne ja nukramiilne. Nii rahvalauliguq ku kutsõlidsõq muusiguq tarvitasõq makaamõ süstemmi, miä kujosi vällä 13.-15. aastagasaal. Päämädseq rahvapilliq ommaq kiilpilliq tarr, sitar ja kheitšek nink puhkpill nai.

Edimäne korgõmb muusigakuul naas' tüüle 1908. 1946 asot' A Nagi Vaziri Rahvuslidsõ Muusigaütisüse, 1949 luudi tuu mano konsõrvatoorium. Teheranin tegotsõsõq sümfooniaorkestri (luud 1946), filharmoonia (luud 1953) ja Rudaki-nimeline oopõri- ja balletitiatri (luud 1967). Kuulsambaq viiesepäq ommaq Aslanian, Farhat ja Tjeknavorian.

Tiidüs ja teknoloogia

Muistidsõq iraanlasõq ehitiq kanattõ (joogivii- ja nessütüssüstemme) ja jaktšallõ (iä hoitmisõ huunit), et vett ja iäd hoita. 3.-7. aastagasaal (Sassaniidõ dünastia aigo) häitsiq Iraanin luudustiidüseq. Sääl tunnõti muuhulgan ka kreeka filosoofiat. Ku Iraan kuulu Kalifaati, mõot' iraani filosoofiat araabia filosoofia ja usofilosoofian sai päämädses šiism. Edimäne tuulõkivi ehitediq Iraanin 9. aastagasaal. 8.-11. aastagasaal lätsiq häste edesi maatiidüs (al-Balhi, al-Istahri), arstitiidüs (Ibn Sina, ar-Razi) ja matõmaatiga (Umar Hajjam). Kõgõ vanõmbaq teosõq aoluu kotsilõ kirotõdiq 10.-11. aastagasaal (Ata Melik Džuveini ja Mirhond). Edimädse pärsiä sõnaraamadu tekk' 10. aastagasaal Abu Hafs Sugdi. 11. aastagasaast om perit Asadi Tusi kirotõt sõnaraamat "Lugate Furs". 13. aastagasaa kõgõ kuulsamb tiidläne Nasir ad-Din Tusi lõi Marage tähetorni (1259). 16.-17. aastagasaal, niinimitet isfahani renessansi aigo naati jälq inämb tegelemä filosoofiaga.

Etanuuli opõvaq edimädsenä tundma pärsiä alkeemiguq (nt. Muhammad ibn Zakariya Razi). Keskaol hoiõti Pärsiän alalõ ja arõndõdiq edesi Vana-Kreeka ja Vana-Pärsiä filosoofiat ja matõmaatikat. Gundišapuri Akadeemiä (Gundišapuri liinan) oll' illatsõl antiikaol tunnustõt tiidüskeskus ja 6.-7. aastagasaal oll' tä kõgõ tähtsämb arstitiidüse keskus maailman. Tol aol sai Pärsiäst tiidüsriisto tegemise paik ja tä oll' hinnat noidõ korgõ kvaliteedi poolõst 19. aastagasaani.

19. aastagasaal anniq tiidüse arõngulõ huugu Mirza Tagi-khaani reformiq (1849-51), Teherani polüteknilidsõ kooli luuminõ, trükükunst jm. S'ooilmaaigsõlõ tiidüsele panti alos 20. aastagasaa edimädsel kolmandikul. Täämbädsel pääväl püüd Iraan umma tähtsät kotust tiidüsen tagasi saiaq. Aastagil 1996-2004 kasvi Iraani tiidüspublikats'uunõ arv kümnekõrdsõs. Kasvu kibõhusõ poolõst om tä edimäne riik maailman Hiina iin. Tä om tukõv keemiän, füüsikan ja arstitiidüsen. Iraanil om uma tuuma- ja kosmosõprogramm.

Välislingiq

Commons

Kaeq artikli

Iraan

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.

Aasia maaq