Klas Horn (1517–1566)
.jpg)
Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.[1][2]
Klas Kristersson Horn af Åminne oli 1553. aastast Soomes paiknevate vägede ülemjuhataja, Soomet valitseva Gustav Vasa poja Johani usaldusmees, kes määrati pärast Vene-Rootsi sõda 1557 Viiburi linnuselääni komandandiks (Viiburi asehaldur).[3]
Liivi sõja ajal 1561 oli Klas Horn Rootsi kuninga Erik XIV saadik Eestimaal ja sama aasta jaanipäeval vallutas ta Toompea Väikese linnuse[4], Poola kuninga protektsiooni all olnud Liivimaa ordu Toompea linnusepealik Caspar von Oldenbockumilt. Pärast vabahärra Lars Ivarsson Flemingi (u 1520–1562) määramist esimeseks Eestimaa asehalduriks oli Horn tema nõuniku ja kohusetäitjana augustis 1561 ka Eestimaa asehalduri ametis. Horn tellis Tallinna ja Põhja-Eesti alistumise jäädvustamiseks 320 sentimeetri kõrguse ja 145 sentimeetri laiuse raidkivitahvli, millel on Rootsi riigivapp ning selle all tema enda vapp ja nimi Nicolavm Christierni e Aaminne.[5] Tahvel asub tänapäeval Tallinnas Meremuuseumi õuel Paksu Margareeta juures.[6]
29. juunil 1561 sai ta kuningas Erik XIV kroonimisel Åminne ehk Joensuu mõisa (asus kaasaja Salo linna alal) vabahärratiitli.[7]
1562 vallutas ta Padise ja Paide.
1563 sai ta riiginõunikuks ja ülendati Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal 8. augustil 1564 (t.a. 3. mail 1566) Rootsi laevastiku ülemadmiraliks.
Ta suri 1566. aastal katku ja on maetud Uppsala toomkirikusse, kus asub ka tema ja ta abikaasa reljeeffiguuridega hauaplaat. Päris-Soomes Halikko kirikukülas asuvas kirikus asub 1571. aastal valmistatud kivitahvel tema ja ta abikaasa vappidega.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanemad olid Raseborgi ja Turu linnusefoogt, ning 1504. aastal Olavinlinnas (Nyslott) toimunud Vene-Rootsi vaherahu sõlmimisel osalenud Krister Klasson (Horn) (surnud 1520; sv) ja Sundbyst pärit Ingeborg Siggesdotter Sparre (1474–1544), kes oli Sigge Larssoni (Sparre af Rossvik) ja Kerstin Månsdotteri (Natt och Dag) tütar. Tema õde Brita Kristersdotter Horn (sündinud 1520) oli abielus Soome asehalduri Nils Andersson Boijega (soome Niilo Antinpoika Boije).
Ta oli mitme Eestimaa asehalduri sugulane, Henrik Klasson Horni (1512–1595) onupoeg, Göran Boije onu ja tema poolõde Catharina Göransdotter Stiernsköld (surnud 1584) oli Tallinna linnuse pealiku ja asehalduri Hans Lejoni (u 1530–1572) ema, ning poolvend Claes Åkesson Tott (u 1530–1590) sõjavägede ülemjuhataja Eestimaal.
Klas Horn abiellus 1551 Åkeröst pärit Kerstin Krummega (surnud 1575), kes oli Jakob Nilsson Krumme (surnud 1531 Hedensö mõisas) ja Anna Clementsdotter Hogenskildi (1513–1590) tütar. Abielust sündisid:
- Krister Klasson Horn (1554–1612; sv), Rootsi saadik Täyssinä rahu sõlmimisel, 1587 abiellus Salestadist pärit Katarina Turesson Bielkega (1563–16..), kes oli riiginõuniku ja laamani Ture Pedersson Bielke (1507–1577) tütar ja krahv Svante Stensson Sture tütretütar. Krister Horn oli riiginõunik Klas Kristersson Horni (1587–1651) isa, ning Eestimaa kuberneri Bengt Horni ja Liivimaa kindralkuberneri Krister Horni vanaisa.
- Jakob Klasson Horn (sünd.1556)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nordisk familjebok, 1909, v.1112-1113
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.513-514
- ↑ Mauritz Emil Fredrik Hallberg: Minnespenningar öfver enskilda personer födda eller verksamma i Finland. Helsingfors 1906
- ↑ "Klas Kristersson Horn". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.
- ↑ tallinn.ee: Erik XIV (1560-1568), Rootsi kuningas
- ↑ Hans Lepp: Rootsi mälestised Eestis: Rootsi riigivapp Tallinna lossi seinal (Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse veebilehel)
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 61-62".