Richard Réti

Richard Réti (28. mai 1889, Bösing (praegune Pezinok) – 6. juuni 1929, Praha) oli Austria-Ungari (kitsamalt Austria) ja hiljem Tšehhoslovakkia maletaja ja malekirjanik. Ta sündis Pezinokis, mis oli tol ajal Austria-Ungari keisririigi osa ja kus tema isa töötas Austria sõjaväearstina. Réti on eelkõige tuntud lõppmängu maleprobleemide koostajana ning kuulus alates 1910. aastatest kuni oma elu lõpuni maletajate tippklassi.

Elulugu

Lapsepõlv

Réti õppis malet mängima varajases nooruses, kui ta oma venna sõnul vaatas pealt oma ema ja isa mänge ning ühel päeval palus, et isa temaga mängiks. Vanemad nõustusid kõheldes ning Réti suutis isa võita. Küsimusele, kuidas ta üldse mängida oskas, vastas ta, et vaatas nende mänge pealt ja õppis nende vigadest. Kuus aastat hiljem suutis Réti taas oma perekonda üllatada, kui tema nimele saabus koju kiri. Noor Réti oli saatnud kohalikku ajalehte maleprobleemi, mille nood olid vastu võtnud ja seda kirjaga talle kinnitasid ja noorele Retile kiitust avaldasid.

Selline tunnustus kohalikult maleeksperdilt, kes kirja oli saatnud, avaldas Reti vanematele muljet, kuid nad kartsid, et nende poeg satub ebakindlale karjääriredelile, kuna male polnud veel tunnustatud karjäärina ühiskonnas kanda kinnitanud ning sellega kaasnes ebakindel tulevik. Olles asunud elama Viini, mängis Réti malet vaid oma koolikaaslastega, kes varsti hakkasid teda kutsuma hüüdnimega "Võitmatu". Oma esimese mängu meistriga otsustas üles seada tema vend Rudolph, kes kirjutas Viinis resideerivale malemeistrile Carl Schlechterile, ning too nõustus 13-aastase Rétiga mängima, et tema oskusi proovile panna. Esimese mängu kaotas Réti juba paari minuti ja 9 käigu järel, kuid nende teine omavaheline mäng kestis üle tunni. Kuigi Schlecher võitis, tunnistas ta, et Réti valmistas talle mängus palju probleeme ning kutsus siis Rétit liituma kohaliku tugeva maleklubi Wiener Schachklubiga. Rétist sai selle eliitklubi esimene alaealine liige.

Réti malemaailmas

Pärast oma isa surma Rétide elu muutus ja nende majanduslik olukord muutus raskemaks, mistõttu hakkasid Richard ja Rudolph õpingutele rohkem keskenduma. Richard aga sai nüüd paremini malele keskenduda, kuna hoolimata sellest, et temaga uues maleklubis eriti mängida ei tahetud, oli tal nüüd ligipääs malekirjandusele, mida klubi ruumides leidus. Ta täiendas ennast males teooria õppimisega ning astus hiljem ülikooli matemaatikat õppima. Tema esimene tõsine turniir oli Székesfehérvári 1907. aasta turniir, kus osalesid kõik tuntuimad Ungari maletajad, välja arvatud Géza Maróczy. Tulemus polnud erakordne ning ta jäi tabeli keskele, kogudes 7 ja pool punkti 14 võimalikust[1]. Esimese maailmasõja puhkedes ei jäänud Réti aga malest täielikult kõrvale. Oma tervisliku seisukorra tõttu ei saadetud teda rindele ning talle anti kontoritööd. Täna oma malehuviliste ülemuste pealekäimisele ja tutvustele õnnestus Rétil osa võtta tugevast 1918. aasta maleturniirist Košices. See turniir oli tema esimeseks triumfiks, kui ta võitis kahepunktilise eduga. Turniiril võtsid osa näiteks Vidmar, Breyer, Asztalos, Mieses, Schlechter ja Grünfeld. Tema võidud jätkusid 1919. aasta Rotterdami, 1920. aasta Amsterdami ja Viini ja 1921. aasta Göteborgi turniiridel. Tema tugevamate saavutuste hulka kuulub ka tema võit Jose Raul Capablanca üle 1924. aasta New Yorgi turniiril, mis lõpetas Capablanca 8-aastase kaotusteta seeria. 1925. aastal püstitas Réti maailmarekordi pimemales, kui ta andis korraga pimemalesimultaani 29 mängijale. Ta võitis 21, viigistas 6 ja kaotas 2 mängu.

1929. aasta 6. juunil suri Réti Prahas sarlakitesse. Ta on maetud Viini.

Richard Réti, 1921

Valge käib ja viigistab

Mängustiil ja pärand malemaailmale

Reti alustas mängimist klassikalise kombinatoorse mängijana, eelistades avangutest Kuningagambiiti. Pärast Esimest maailmasõda tema stiil aga muutus ning temast sai üks hüpermodernistide teooria edasiviijaid ja propageerijaid. Avanguteoorias on temanimeline Réti avang (1. Rf3) siiani väga populaarne. Selle sama avangu algusaastatel suutis ta seda mängides alistada 1924. aastal Capablanca. Réti oli ka tuntud lõppmängu probleemide koostaja. Reti on ka autoriks ühele tuntuimale maleprobleemile, mis avaldati esimest korda 4. detsembril 1921 (vt diagramm paremal). Tundub, et valgel pole enam võimalust musta etturit püüda ning mäng on kaotatud, kuna must suudab valge etturi lihtsalt peatada.

1. Kg7! h4 2. Kf6 Kb6

       või 2...h3 3.Ke7 ja valge kuningas tugevdab oma etturit.

3. Ke5!!

       ja valge kuningas jõuab õigel ajal kas oma etturini või lööb musta etturi.

3... h3 4. Kd6

       viigistab.

Viited

Välislingid

Richard Réti profiil keskkonnas chessgames.com